Wednesday, September 14, 2005

tura

Täna öösel varastati mu auto numbrid ära:-( No tõesti, nüüd tundub, et minu autodelt on kõike võetud. Makke lugematul arvul, makipaneele, valuveljel, ilukilbid, liistud, tõmmatud on kõigile auto ustele ja kapotile mingi naela või asjanduseda triibud peale. Nüüd siis numbrimärgid ka!!!!
No krt, kellele ma olen halba teinud?????
Ise küll ei tea kedagi.

Tuesday, September 13, 2005

Korterist

Eile lõpetati elektritööd. Hea töö ja kiiresti. Aitäh Vx kes teadis head elektriku. Mõni päev tagasi käisin vaatamas ka treppi mida jänn koos isaga oma korteri ehitamise kõrvalt teeb:-) Kui trepi varsti paika saab, siis on vaja veel ülemise osa põrand ära lihvida, lakkida ja saabki sõbrad külla kutsuda.
ELAKlastest on igal alal abi olnud:-)

Monday, September 12, 2005

Seda päeva ei saa unustada!

Need sõnad kirjutasin 11.09.2004 oma hüpperaamatusse. Selle päeval tegin oma 17nda langvarjuhüppe. See oli ka minu ESIMENE hüpe 4km pealt. Kui tulin ELAKisse koolitusele, teadsin täpselt, et enne ma jonni ei jäta, kui olen saanud tunda vähemalt ühe minuti vablangemist! Sellest oli ka redelisse tõmmatud jäme joon peale “saltosid”. Kui saltodeni redel täidetud, siis pääsen 4 kilomeetri peale:-)! 151 hüpet ja alles siis sain kõik redeli pulgad täidetud allkirjadega. Nüüd vaja B-kat ära teha.
Heaks sünnipäeva kingiks oli mudilaste 6 way mille saime kokku KKE, ELO, MRI, IMA, TSO ja mina. Eile veel minu jaoks see sündmus, et kõige rohkem hüppeid päevas – 8.
Nüüd kokku 160 hüpet ja uskumatulet ilus nädalavahetuse seljataga:-)

Friday, September 09, 2005

...

Eile käisin jällegi lohega sõitmas. Tuult oli alguses 9-11m/s õhtu poole langes. Kõik see sõit tuli hästi välja. Langevarjuga võrreldes peaks ütlema, et olen juba pädev 4km mees. Kite ei kukkunud terve õhtu jooksul vette. Sain hakkama tagasipõõrdega ilma vette vajumiseta.Vastutuult küll palju veel ei suuda sõita, aga küll see ka tulema hakkab.
Õhtul tagasi sõites hakkasin mõtlema. Mis see on, et ühed inimesed soovivad ainult kiirust, kõrgust ja adrenaliini ja siis on nad endaga rahul. Teised aga suudavad vaadata terve päev lendavaid linde või siis kasvavat muru???
Üks kuulus laulja rääkis kord sellest,et millisest inimesest võib saada alkohoolik. Kui tema oli esimest korda täiesti täis. Siis sellest õhtust ja ööst ei mäletanud suurt midagi. Ta ärkas kuskilt kraavist, ta oli ennast täis lasknud, kohutav peavalu jne. Kui iga tavaline inimene ütleks selle peale, et “rohkem nii ei tee” või “ma olen hetkel omadega täits p…ses”. Siis tema mõtles sellel hommikul “Lahe;-)”
Kui eile lohega kihutasin ja hoogu oma kogematusest ei suutnud pidurdada ja laud jalast ära tuli, ning ma mööda vett lohele 10-15 meetrit kõhuli järgi libisesin, siis ma mõtlesin ka “LAHE;-)”
Huvitav kus kohas minul tekkis esimest korda see hetk, et just selline kiirus ja adrenaliin on LAHE???
Võimalik, et ma olin juba väikesest peale nii rahutu hing, et pudelis ka ei püsinud. Muidu oleks võinud juhtuda see, et päev otsa maas kõhutades oleksin näinud kuidas muru kasvab ja oleksin ütelnud ...

Wednesday, September 07, 2005

sport

Eile mängisime firmaga jalkat. Vastaseks oli üks kindlustus firma. Vastased teevad nädalas korra või kaks trenni. Mina aga leidsin voodi alt ülesse jalgpalli jalanõud, mis olid seal olnud ca 2 aastat. Selline ebavõrdsus ei andnudki nii palju tulemuses tunda kui ma alguses arvasin:-) Lõpetasin mängimise ca 15 enne lõppu ja siis oli meie kaotus 10:13. Päris hea tulemus jalgpallis:-)
Aga täna käin ma nagu puust jalgadega hobune. Väga valus on jalgadel.
Homme lubab head tuult ja saab lohega jällegi harjutama minna. Viimati käisin lohega sõitmas eile. Tuul oli hästi puhanguline ja sellepärast ma ka tegin masendavaid lende ja maandumisi. Sedakorda kõik õnneks vette ja pehmelt. Viimane kord kui vette lendasin ja koralikult vett kopsudesse tõmbasin kukkus ka lohe vette ja ta oli siis päris tühi. Loodan, et üks korkidest tuli eest ära ja lohe ise ikkagi terve.

Tuesday, September 06, 2005

Vot on sõber....

From: ott
To: Jaanus
onu ott sai eile siis sellise trikiga hakkama, et kaotas telefoni ja sai
ühiskondliku moraali tunde solvamise eest 180 kroonise tunnistuse!!! eriti
kurjaks muututi pärast seda kui ma ütlesin neile, et sinu punased vuntsid
solvavad seda tükk maad rohkem, kui minu magamine oma maja õuel:) selle
peale hakkas isegi paarimees naerma:)
****************
vahemärkuseks veel see kahh, et kell seitse hommikul puhusin ka 4,65
promillise numbri välja. päris hea tase mu arust:)


Ja vot sellise mehega tuleb minul siis ühes lauas istuda ja napsutada.

Thursday, September 01, 2005

blogimine

Nii kirjutas mambur. Aga kes on on ütelnud, et blogisse peab kirjutama omi mõtteid ja tundeid?!?! Minul neid seal pole ja ei tule ka.
Mõned aastad tagasi pidasin väikest päevikut. Ma isegi sinna ei kirjutanud kõiki mõtteid ja tundeid. Vaid ainult lühikeste märksõnadega panin kirja mis toimus, kus, kuidas ja kellega. Nii et kui keegi teine seda loeb, ei saa ta midagi sellest aru.
Minu käekiri on aga nii hull, et hiljem sellest aru saada on suht raske. Seega arvutis bloggimine on parem idee.
Minu blog võiks olla nagu iga langevarjuri hüpperaamat. Kirjutab sinna seda millega ta hakkama sai või ei saanud. Tulevikus on hea vaadata ja meelde tuletada, kuidas asjad siis olid. Selleks ei ole mul ka hüpetest midagi kirjutatud, kuna see osa on kirjas minu hüpperaamatus.
Ka Eesti elust või muust päevateemalisest kirjutamine on minu jaoks mõtetu. Kui soovin nt. aasta taguseid uudiseid päevasündmusi teada, siis on need kõik kas raamatukogus või internetis olemas. Millega mina kui väikene maailma kodanik olen hakkama saanud, pole kuskil kirjas:-( ja mälu kõike ei salvesta.
Seega jään omale rajale ja kirjutan sellest mida ise teen / teeme ja tunded jäävad omale.
Keegi ei pea seda igavat bloggi lugema. Loen ise ehk kunagi.