blogimine

Nii kirjutas mambur. Aga kes on on ütelnud, et blogisse peab kirjutama omi mõtteid ja tundeid?!?! Minul neid seal pole ja ei tule ka.
Mõned aastad tagasi pidasin väikest päevikut. Ma isegi sinna ei kirjutanud kõiki mõtteid ja tundeid. Vaid ainult lühikeste märksõnadega panin kirja mis toimus, kus, kuidas ja kellega. Nii et kui keegi teine seda loeb, ei saa ta midagi sellest aru.
Minu käekiri on aga nii hull, et hiljem sellest aru saada on suht raske. Seega arvutis bloggimine on parem idee.
Minu blog võiks olla nagu iga langevarjuri hüpperaamat. Kirjutab sinna seda millega ta hakkama sai või ei saanud. Tulevikus on hea vaadata ja meelde tuletada, kuidas asjad siis olid. Selleks ei ole mul ka hüpetest midagi kirjutatud, kuna see osa on kirjas minu hüpperaamatus.
Ka Eesti elust või muust päevateemalisest kirjutamine on minu jaoks mõtetu. Kui soovin nt. aasta taguseid uudiseid päevasündmusi teada, siis on need kõik kas raamatukogus või internetis olemas. Millega mina kui väikene maailma kodanik olen hakkama saanud, pole kuskil kirjas:-( ja mälu kõike ei salvesta.
Seega jään omale rajale ja kirjutan sellest mida ise teen / teeme ja tunded jäävad omale.
Keegi ei pea seda igavat bloggi lugema. Loen ise ehk kunagi.