Lohega sõidud

Esimene katsetus. Tuult ca 4-5 m/s. See on selline minimaalne millega lohe ülesse peaks saama. Täpselt alla tuult see ka õnnestus. Kuigi seda kohe üldse ei soovitata. Kuna tuult oli vähe siis vette ei jõudnudki. Aga mingi tunde sai siiski kätte:-)
Teine! Hommikul oli tuult 10-11m/s. See oleks olnud OK. Pakkisin asjad NIVAsse ja sõit teise Hiiumaa otsa algas. 7 km sõidetud, kui mulle jäi jalgu mingi aeglasem auto. Vajutasin gaasi nii põhja kui sain ja alustasin möödasõitu. Ega see mõõdumine kerge ei ole vene autoga. Kui olin teise autoga täpselt kõrvuti ja vaatasin teisele autojuhile otsa. Omal näos pilk "no mida sa muned teel!?". Tundsin, et gaasi rohkem anda ei saa. Gaasi pedaal põhjas ja ülesse ei tõuse. Pedaal oli murdunud. Siis venis mu nägu väga pikaks ja jäin sellest autost uuesti taha poole. Peatasin auto ja tõmbasin gaaasi karburaatori juurest nööriga peale. Sain ilusti koju sõidetud. Sealt võtsin Mazda ja ladusin varustuse ümber. Selle autoga jõudsin ilusti Ristnasse. Tuul oli ikka väga tugev ja tõusis. Hiljem vaatasin, et keskmiselt 16m/s. Soov lohega sõita oli tohutu ja nii ma varustuse kokku panin.
Alustasin lohe ülesse tõstmist. Lohe tuulega ca 90-100kraadise nurga all. Lohe oli maast lahti ca 45kraadi. Teoorias peaks ta tõusma täpselt pea kohale, ilma et ta tuult alla võtaks ja sind tirima hakkakas. Siis aga tuli vist mingi veel tugevam iil. Järsku tundsin vaid tugevat tõmmet ja jalad olid maast lahti. Selles olukorras enam käepeal kella ei vaadata. Koheselt tõmbasin kadaveid (lohe juures tegelikult lükkasin). Maandumine oli karm. 4-5 meetrit puhast lendamist ja suu, silmad kõrvad ning nina olid nii paksult liiva täis, et hingata oli raske. See võis muidugi ka maandumisest olla. Ka siis kui lohe oli tuulest tühjaks lastud lohistas ta mind mõõda maad järgi. Enne metsa sain siiski ta peatatud. Siis vaid istusin puhusin ninast ja suust liiva ja mõtlesin elu üle järgi:-) See tuul on ikka liig mis liig ja pakkisin asjad autosse tagasi.
Hakkasin autot seal liiva peal ümber pöörama ja kraapisin ennast koheselt sisse. Auto seisis ilusti kõhuga liival! Esimene küla 3-4 km kaugusel ja arvata võib, et ükski kalamees selle ilmaga mere äärde ei tule;-( Järelikult tuleb hakata ise kaevama ja tungrauaga autot tõstma. Tund tugevat tööd ja olin normaalsel teel tagasi.
Kui ikka midagi hakkab viltu vedama, siis ikka korralikult.
Kolmas katsetus läks juba nii nagu peab. Kuigi tuult oli natuke vähe, tegin esimesed pikad triibud veele:-))))