Teised...

... siis istusid kodus põdesid pohmakat ja kirusid ilma. Mina aga olin jälle lohega veepeal ja sedapuhku ikka korralikult juba. Nägu rõõmust ümmargune:-) Siiski liigun veel allatuult natuke, aga küll sellestki varsti jagu saab!

Lohega sõidud

Esimene katsetus. Tuult ca 4-5 m/s. See on selline minimaalne millega lohe ülesse peaks saama. Täpselt alla tuult see ka õnnestus. Kuigi seda kohe üldse ei soovitata. Kuna tuult oli vähe siis vette ei jõudnudki. Aga mingi tunde sai siiski kätte:-)
Teine! Hommikul oli tuult 10-11m/s. See oleks olnud OK. Pakkisin asjad NIVAsse ja sõit teise Hiiumaa otsa algas. 7 km sõidetud, kui mulle jäi jalgu mingi aeglasem auto. Vajutasin gaasi nii põhja kui sain ja alustasin möödasõitu. Ega see mõõdumine kerge ei ole vene autoga. Kui olin teise autoga täpselt kõrvuti ja vaatasin teisele autojuhile otsa. Omal näos pilk "no mida sa muned teel!?". Tundsin, et gaasi rohkem anda ei saa. Gaasi pedaal põhjas ja ülesse ei tõuse. Pedaal oli murdunud. Siis venis mu nägu väga pikaks ja jäin sellest autost uuesti taha poole. Peatasin auto ja tõmbasin gaaasi karburaatori juurest nööriga peale. Sain ilusti koju sõidetud. Sealt võtsin Mazda ja ladusin varustuse ümber. Selle autoga jõudsin ilusti Ristnasse. Tuul oli ikka väga tugev ja tõusis. Hiljem vaatasin, et keskmiselt 16m/s. Soov lohega sõita oli tohutu ja nii ma varustuse kokku panin.
Alustasin lohe ülesse tõstmist. Lohe tuulega ca 90-100kraadise nurga all. Lohe oli maast lahti ca 45kraadi. Teoorias peaks ta tõusma täpselt pea kohale, ilma et ta tuult alla võtaks ja sind tirima hakkakas. Siis aga tuli vist mingi veel tugevam iil. Järsku tundsin vaid tugevat tõmmet ja jalad olid maast lahti. Selles olukorras enam käepeal kella ei vaadata. Koheselt tõmbasin kadaveid (lohe juures tegelikult lükkasin). Maandumine oli karm. 4-5 meetrit puhast lendamist ja suu, silmad kõrvad ning nina olid nii paksult liiva täis, et hingata oli raske. See võis muidugi ka maandumisest olla. Ka siis kui lohe oli tuulest tühjaks lastud lohistas ta mind mõõda maad järgi. Enne metsa sain siiski ta peatatud. Siis vaid istusin puhusin ninast ja suust liiva ja mõtlesin elu üle järgi:-) See tuul on ikka liig mis liig ja pakkisin asjad autosse tagasi.
Hakkasin autot seal liiva peal ümber pöörama ja kraapisin ennast koheselt sisse. Auto seisis ilusti kõhuga liival! Esimene küla 3-4 km kaugusel ja arvata võib, et ükski kalamees selle ilmaga mere äärde ei tule;-( Järelikult tuleb hakata ise kaevama ja tungrauaga autot tõstma. Tund tugevat tööd ja olin normaalsel teel tagasi.
Kui ikka midagi hakkab viltu vedama, siis ikka korralikult.
Kolmas katsetus läks juba nii nagu peab. Kuigi tuult oli natuke vähe, tegin esimesed pikad triibud veele:-))))

Faaaaaaaak

Blogger pistis kogu mu jutu puhkusest nahka. Head isu talle ja seda ma rohkem ei viitsi kirjutada kah!

OLEMAS!

Ka siis kui sajab vaid vihma ja puhub tuul, ning varjuga hüpta ei saa särab minu nägu. Sama toimib ka talvel.
Sest mul on nüüd olemas Cabrinha Contra Kite 16,5, Cabrinha laud icon 140 ja Cabrinha compact seat trapets .
;-) Nüüd võib taevast ka pussnuge ja neegripoisse sadada:-)
Ainult üks asi teeb kurvaks;-( Ülemisel korrusel ei saa veel ilma kingadeta käia. Aga ka see olukord muutub peagi!

Vähi hooaeg

Ilmad kehvad ja õige aeg vähil käimiseks. Nüüd olen siis kolm korda käinud ja ei ole veel vähki näinud;-( Aga ma ei jäta jonni.
Eelmisel aastal oli asi palju parem

vot sellised lood

Huvitav, kas reedel toimunud Kadri sünnipäeval sai liigselt alkoholi tarvitatud, või oli siiski viga selles Aramises, aga laupäeval olin ma elavate kirjas vaid väga heleda tindiga. Seltskond sellest ka natuke kirjutas. Sünnipäev ise oli muidugi väga raju.
Võimlik, et sellest samast jamast, aga pühapäev oli ajule samasugune ikaldus. Kui sa pead ütlema K tähega algava linna nime, siis mõnda võiks ikkagi teada. Aga minul sellega ikka täielik ikaldus. Kuna oli kuu lõpp, siis oli nii ehk naa vaja kokku lugeda palju vedusid ja millisest kohast millisesse kohta. Lugesin siis ka K tähega algavad linnad kokku.
Tulemus: 5 x Kaoshiung, 8 x Keelung, 2 x Kobe ja 1 x Kärdla.
Arvata võib, et neid linnasid pidin samuti kirjutama vähemalt kolm korda iga bookingu jaoks. Sellest ei taha kohe mitte rääkidagi, et ise olen Kärdlas sündunud ja 18 aastat elanud. Vot nii kokku võib vahest aju kärbuda. M.O.T.T.