Täpselt 1 kuu veel

Hommikul kalendrisse vaadates silmasin ilusat numbrit 26! Ainul et kuu on jaanuar. See tähendab seda, et täpselt kuu pärast ma istun juba lennukis ja ees ootavab Austria. Kõrged, puudriga kaetud nõlvad. Ei takista kunagi reisiväsimus või pikale veninud after party. Mu silmad avanevad ise enesest. Mõtetes vaid üks soov - Sa oled esimese lifti peal ja ülesse. Sa sõidad alla ja su ees ei ole ühtegi triipu. Laiub vais tohutu lumevaip. Päike tahab piiluda päikseprillide vahelt sisse, aga see tal ei õnnestu. Rohkem lendab pehmet lund su näkku ja nägu lööb mõnusalt õhetama. Süda puperdab, aga seda mitte vastu rinda vaid inertist ja liikumise kiirusest vastu selga. Alles alla jõudes tuleb ka süda oma koha peale tagasi. Nägu läheb naerule ja tohutu energia kehasse;-))
Kas tõesti see kolm, neli cm kohevat lund siin Eestimaa pinnal tekitavad selliseid tundeid?