Ärge solvuge

Teie raudmehed, maratonistid, maanteeratturid, triatlonistid jne jne. Aga minumeelest on see pika maa läbimine täielik aja ja ressursi raiskamine. Ei mingit funni asja juures. Lihtsalt rühid kuhugi kaugel oleva finishi või lõpu poole. Ainuke lõbu mis on, on võitjal ratturil, kui ta saab käed lenksadest lahti lasta ja finishi joone ületada või siis suusataja kui libiseb selg ees üle finishi.
Ma saan aru orienteerujatest, kellel selle jooksmise ajal on vaja ajusid ragistada ja asi on huvitav. Metsas rattaga sõites on iga kurvi taga üllatus ja iga väike küngas erinev - see on OK. Huvitav on tennis, võrkpall, jalgpall või milline iganes sportmäng, kus on iga liigutus erinev ja situatsioon uus. Rääkimata surfamisest, langevarjutamisest või lumelauatamisest.
Eile siis maratoni ettevalmistust tehes suusatasin Pirtal ca 2 tundi ja 20 km. Enesetunne väga hea ja 3 korda nii palju läbida võiks küll:-) Aga nohh... Eks see pühapäev üks suuremat sorti nühkimine tuleb.
Aga kuna kõik inimesed on erinevad, siis osadele meeldivad emad ja teistele tütred.