Austria reisist ja hüppamisest

Enamus parasemudest näevad unenägudes vaid langevarjusid ja sellega seonduvat. Ju mina siis olen veel liialt mudilane ja seda muret ei ole. Võimalik et ka viga selles, et ei ole veel kindel kas mind lennukisse lastakse. Kui ei, siis jätkan lumelauatamisega ja saab omad hüpped ja adrenaliini sellest kätte.
Jällegi on suur kevad väljas ja alles nüüd saan mina sõprade käest talvised reisipildid kätte.
Esimeste piltide seas oli pilt sellest plangust ;-)
Tundub, et paar head klõpsatust on siiski tulnud. Enamuse oma ajast ma veetsin üksi mööda neid metsi ja nõlvu sõites, kus käivad vähesed. Kuigi peab mainima, et sellised kohti leida St. Antonis on ikka väga raske. Ükse hea meeldetuletus nendele, kes harrastavad sõita mujal kui selleks ette nähtud radadel. Sõida koos sõbraga! Õnneks oli minul sõber seekord kaasas, kui sellese auku kukkusin. Ei ole midagi Austria turvalisem kui Venemaa! Kõikjal võib juhtuda ja alati peab selleks valmis olema. Mina jäin õnneks rippu oma laua peale, kuna see oli mul käes risti liikumis suunaga. Üks samma ja rinnuni augus. Sõber Margus karjub "Anna mulle oma laud!" Mina talle vastu "Krt seda sa küll ei saa, see on ainus mis mind maapeal hoiab" Kuna jalad põja ei tundnud ja ka silm seda ei seletanud. Õnneks sain sealt ikkagi ilusti välja. Ilma sõber Marguseta oleks võinud väga täbarasse olukorda sattuda. Aitäh talle siinkohal:-)
Marguse kaamera jäädvustas ka ühe ilusa hüppe. Ning jõudis jäädvustada ka maandumise. Hiljem liftiga ülesse sõites jäi sündmuskoht ka kaadrisse:-)